Lähtuvalt õppekavast:

suunata õpilasi oma loovust rakendama kõiki kättesaadavaid tehnoloogilisi

võimalusi kasutades. Õpilase kui uue meedia sisu looja märkamine ja harimine on

äärmiselt oluline. Meediakunsti võimalused väärivad Eesti koolikeskkonnas senisest enamat uurimist ja väärtustamist, kas või arvestades selle valdkonna mahtu tööturul

(graafilisest disainist reklaamikunstini).

2006. aastal alguse saanud AnimaTiiger on suunatud emakeele, kunsti- ja muusikaõpetuse, ajaloo ja teiste ainete lõimimisele koolis, kesksel kohal on loovuse arendamine. Animatsiooni vahendusel on võimalik need teemad omavahel ühendada, pakkudes traditsioonilisele õppimisviisile mõnusat vaheldust. Kas ja kuidas koolis seda rakendatakse, sõltub õpetaja oskustest  ja leidlikkusest.

Miks animeerida?

•Valmiv animatsioon motiveeriks lapsi koos töötama, tunnustama üksteise erinevaid tugevaid külgi, kavandama oma tööd ning arusaama oma maailmast ja filmi teemast.

 •Tööa nimatsiooniga võib olla maagiline protsess ning kui võluriteks on lapsed klassis, saab sellest nauditav, aga ka eesmärgipärane õppevahend paljudes ainetes.

•Animatsiooni tootmiseks vajalik ühine kontsentreeritud pingutus mitte ainult ei tiivusta kujuteldavat rühmatööd, vaid nõuab ka teemast aru saamist enne seda, kui saab kavandada sidusat animatsiooni. Otsustamine selle üle, millist punkti sina kui õpetaja püüad teema kohta selgitada, ning lastes lastel uurida selle punkti selgeid edasiandmisviise, aitab neil sellest paremini aru saada.

•Lõppanimatsioon võib olla visuaalselt uuenduslik, mis võib õppeaine huvitavamaks muuta, ent tal on õpetuslik-arendav funktsioon.

Aktiivõpe

Töö paremaks organiseerimiseks on vajalik rühmatöö.

Rühmad moodustatakse kas vabal valikul (mis toimib alati) või valikuliselt.

Uurimusõpe – vajaliku algmaterjali otsimine ning sellega tutvumine.

Esitlus

Näide